hamit
See also: Hamit
Romanian
Etymology
Borrowed from French Chamite.
Noun
hamit m (plural hamiți)
Declension
| singular | plural | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| indefinite | definite | indefinite | definite | ||
| nominative-accusative | hamit | hamitul | hamiți | hamiții | |
| genitive-dative | hamit | hamitului | hamiți | hamiților | |
| vocative | hamitule | hamiților | |||
Scots
Etymology
Pronunciation
- IPA(key): [hemət]
- (Southern Scots) IPA(key): [hjɛmət]
Adjective
hamit