lõnkõ

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *lanka.

Pronunciation

  • (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈlɤŋkɑ/, [ˈɫɤŋkə̠]
  • Rhymes: -ɤŋkɑ
  • Hyphenation: lõn‧kõ

Noun

lõnkõ

  1. (wool) yarn

Inflection

Declension of lõnkõ (type III/jalkõ, nk-ng gradation)
singular plural
nominative lõnkõ lõngõd
genitive lõnga lõnkojõ, lõnkoi
partitive lõnka lõnkoitõ, lõnkoi
illative lõnkasõ, lõnka lõnkoisõ
inessive lõngõz lõnkoiz
elative lõngõssõ lõnkoissõ
allative lõngõlõ lõnkoilõ
adessive lõngõllõ lõnkoillõ
ablative lõngõltõ lõnkoiltõ
translative lõngõssi lõnkoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “lõnka”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.