liivatee

Estonian

Etymology

From liiv +‎ tee.

Noun

liivatee (genitive liivatee, partitive liivateed)

  1. (botany) thyme

Declension

Declension of liivatee (ÕS type 26i/idee, no gradation)
singular plural
nominative liivatee liivateed
accusative nom.
gen. liivatee
genitive liivateede
partitive liivateed liivateid
liivateesid
illative liivateesse liivateedesse
liivateisse
inessive liivatees liivateedes
liivateis
elative liivateest liivateedest
liivateist
allative liivateele liivateedele
liivateile
adessive liivateel liivateedel
liivateil
ablative liivateelt liivateedelt
liivateilt
translative liivateeks liivateedeks
liivateiks
terminative liivateeni liivateedeni
essive liivateena liivateedena
abessive liivateeta liivateedeta
comitative liivateega liivateedega
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.