mõnu

See also: monu and mónǚ

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *meno (“going”). Doublet of menu. This etymology is incomplete. You can help Wiktionary by elaborating on the origins of this term. Semantic development?

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈmɤnu/, [ˈmɤnu]
  • Rhymes: -ɤnu
  • Hyphenation: mõ‧nu

Noun

mõnu (genitive mõnu, partitive mõnu)

  1. pleasure, comfort, satisfaction, enjoyment, delight
    1. (usually in the plural) living benefits, amenities
  2. (archaic) tone, melody

Declension

Declension of mõnu (ÕS type 17/elu, no gradation)
singular plural
nominative mõnu mõnud
accusative nom.
gen. mõnu
genitive mõnude
partitive mõnu mõnusid
illative mõnnu
mõnusse 		mõnudesse
inessive mõnus mõnudes
elative mõnust mõnudest
allative mõnule mõnudele
adessive mõnul mõnudel
ablative mõnult mõnudelt
translative mõnuks mõnudeks
terminative mõnuni mõnudeni
essive mõnuna mõnudena
abessive mõnuta mõnudeta
comitative mõnuga mõnudega

Derived terms

  • mõnulema
  • mõnus
  • mõnustama
  • mõnutu

Compounds

  • ahvimõnu
  • elumõnu
  • meelemõnu
  • rannamõnu
  • saunamõnu
  • talvemõnu
  • mõnuaine
  • mõnunärvid
  • mõnutunne

References

  • mõnu in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “mõnu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.