sententiosus

Latin

Etymology

From sententia +‎ -ōsus.

Pronunciation

Adjective

sententiōsus (feminine sententiōsa, neuter sententiōsum, adverb sententiōsē); first/second-declension adjective

  1. pithy, sententious

Declension

First/second-declension adjective.

singular plural
masculine feminine neuter masculine feminine neuter
nominative sententiōsus sententiōsa sententiōsum sententiōsī sententiōsae sententiōsa
genitive sententiōsī sententiōsae sententiōsī sententiōsōrum sententiōsārum sententiōsōrum
dative sententiōsō sententiōsae sententiōsō sententiōsīs
accusative sententiōsum sententiōsam sententiōsum sententiōsōs sententiōsās sententiōsa
ablative sententiōsō sententiōsā sententiōsō sententiōsīs
vocative sententiōse sententiōsa sententiōsum sententiōsī sententiōsae sententiōsa

Descendants

  • English: sententious
  • French: sentencieux
  • Italian: sentenzioso
  • Portuguese: sentencioso
  • Romanian: sentențios
  • Spanish: sentencioso

References