strangulatus

Latin

Etymology

Perfect passive participle of strangulō

Participle

strangulātus (feminine strangulāta, neuter strangulātum); first/second-declension participle

  1. strangled

Declension

First/second-declension adjective.

singular plural
masculine feminine neuter masculine feminine neuter
nominative strangulātus strangulāta strangulātum strangulātī strangulātae strangulāta
genitive strangulātī strangulātae strangulātī strangulātōrum strangulātārum strangulātōrum
dative strangulātō strangulātae strangulātō strangulātīs
accusative strangulātum strangulātam strangulātum strangulātōs strangulātās strangulāta
ablative strangulātō strangulātā strangulātō strangulātīs
vocative strangulāte strangulāta strangulātum strangulātī strangulātae strangulāta

References