sustantivasteis

Espagnol

Forme de verbe

Voir la conjugaison du verbe sustantivar
Indicatif Présent (yo) sustantivasteis
(tú) sustantivasteis
(vos) sustantivasteis
(él/ella/usted) sustantivasteis
(nosotros-as) sustantivasteis
(vosotros-as) sustantivasteis
(os) sustantivasteis
(ellos-as/ustedes) sustantivasteis
Imparfait (yo) sustantivasteis
(tú) sustantivasteis
(vos) sustantivasteis
(él/ella/usted) sustantivasteis
(nosotros-as) sustantivasteis
(vosotros-as) sustantivasteis
(os) sustantivasteis
(ellos-as/ustedes) sustantivasteis
Passé simple (yo) sustantivasteis
(tú) sustantivasteis
(vos) sustantivasteis
(él/ella/usted) sustantivasteis
(nosotros-as) sustantivasteis
(vosotros-as) sustantivasteis
(os) sustantivasteis
(ellos-as/ustedes) sustantivasteis
Futur simple (yo) sustantivasteis
(tú) sustantivasteis
(vos) sustantivasteis
(él/ella/usted) sustantivasteis
(nosotros-as) sustantivasteis
(vosotros-as) sustantivasteis
(os) sustantivasteis
(ellos-as/ustedes) sustantivasteis

sustantivasteis \sus.tan.tiˈβas.teis\

  1. Deuxième personne du pluriel du passé simple de l’indicatif de sustantivar.

Prononciation

Cet article est issu de Wiktionary. Le texte est sous licence Creative Commons – Attribution – Partage à l’identique. Des conditions supplémentaires peuvent s’appliquer aux fichiers multimédias.