üürnik
üürnik (Estnisch)
Substantiv
| Kasus | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominativ | üürnik | üürnikud |
| Genitiv | üürniku | üürnike üürnikkude |
| Partitiv | üürnikku | üürnikke üürnikkusid |
| Illativ | üürnikku üürnikusse | üürnikkudesse üürnikesse |
| Inessiv | üürnikus | üürnikkudes üürnikes |
| Elativ | üürnikust | üürnikkudest üürnikest |
| Allativ | üürnikule | üürnikkudele üürnikele |
| Adessiv | üürnikul | üürnikkudel üürnikel |
| Ablativ | üürnikult | üürnikkudelt üürnikelt |
| Translativ | üürnikuks | üürnikkudeks üürnikeks |
| Terminativ | üürnikuni | üürnikkudeni üürnikeni |
| Essiv | üürnikuna | üürnikkudena üürnikena |
| Abessiv | üürnikuta | üürnikkudeta |
| Komitativ | üürnikuga | üürnikkudega |
Worttrennung:
- üür·nik, Plural: üür·ni·kud
Aussprache:
- IPA: […]
- Hörbeispiele: —
Bedeutungen:
- [1] Mieter, Mieterin
Beispiele:
- [1]
Übersetzungen
Referenzen und weiterführende Informationen:
Dieser Artikel wurde von Wiktionary herausgegeben. Der Text ist als Creative Commons - Attribution - Sharealike lizenziert. Möglicherweise können weitere Bestimmungen für Mediendateien gelten.